Kiri investoritele

Head investorid!

Jagame teiega häid uudiseid.

Meil on hea meel teatada, et käesoleva aasta juunis andis meie fondivalitseja FB Asset Management pärast kõigi Finantsinspektsiooni vajalike lubade ja kooskõlastuste saamist Eesti investeerimisturule välja uue võlakirjafondi FB Corporate Bond Fund. Juunis liitusid fondiga esimesed investorid ja see alustas tegevust.

 

Miks me selle fondi lõime?

Tavaliselt soovitame potentsiaalsetele investoritele konsultatsiooni käigus jaotada oma investeeringud järgmiselt:

  • kuni 25% – sularaha (sh pangakontol) – madal risk;
  • kuni 25% – hoiused erinevates pankades (arvestades riiklikku tagatist) – madal risk;
  • kuni 25% – investeerida võlavõlakirjadesse (võlakirjafondid) – keskmine, veidi alla keskmise risk;
  • kuni 25% – investeerida kõrgema tootlusega varadesse (aktsiafondid, riskifondid) – kõrge risk;

Protsendid on esitatud tinglikult. Tegelikkuses võib üks või teine investeeringute osakaal protsentides olla erinev, sõltuvalt investori riskitaluvusest, investeerimishorisondist, raha vajadusest ja paljudest muudest asjaoludest, mida investoriga eelnevalt arutatakse.

Seega, luues võlakirjafondi, saame nüüd pakkuda oma investoritele kahte investeerimisvõimalust ülaltoodud loetelust: keskmise riskiga FB Corporate Bond Fund ja kõrge riskiga FB Opportunity Fund.

Samuti võtsime arvesse majanduslikku olukorda maailmamajanduses. Seda, et praegu on inflatsioonitase juhtivates majandustes veel üsna kõrge ja selle tulemusena ka juhtivate riikide (peamiselt Euroopa ja USA) keskpankade kõrged intressimäärad. Samas on ettevõtete võlakirjade tootlus praegu atraktiivsem kui perioodidel, mil keskpankade intressimäärad on madalad.

 

Milline on FB Corporate Bond Fundi strateegia?

Fond moodustab võlakirjaportfelli kuni 10-aastase lunastustähtajaga võlakirjadest. Peamiselt kõrge tootlusega ettevõtete võlakirjadest tootlusega 7-9% aastas (2024. aasta jooksul). Fondi eesmärk on hoida iga sellist võlakirja lunastustähtaja lõpuni.

Võlakirjade reiting ei ole madalam kui B3/B- (Moodys/SP). Võlakirjad peavad olema likviidsed ja vabalt kaubeldavad avatud börsidel. Portfell on globaalse fookusega, kuid peamiselt Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Aasias. Euroopa võlakirjade hulgas on ka Baltimaade ja Eesti ettevõtete võlakirju. Võlakirjade valuutaks võivad olla eurod ja USA dollarid. Fondi NAV arvutatakse eurodes.

Fond teenib võlakirjade kupongitulult, samuti kapitalikasvust kui õnnestub osta võlakirju alla nimiväärtuse.

Fond maksab osakuomanikele välja ligi poole kogunenud intressidest kahel korral aastas (juunis ja detsembris), ülejäänud kogunenud intressid re-investeeritakse.

 

Millised on FB Corporate Bond Fundi riskid?

Iga investeering on seotud riskidega. Investeeringud võlakirjadesse ei ole erand. Riske on mitmeid nagu näiteks makseviivituse risk (võlakirja emitendi pankrot), intressimäära risk, võlakirja hinna muutuse tururisk, valuutarisk, likviidsusrisk (võlakirja võimatus kiiresti realiseerida õiglase hinnaga), volatiilsuse risk (hinnakõikumised), varade hindamise risk, investorite ja turgude irratsionaalse käitumise risk ja palju muid riske, millega saate tutvuda meie lehel fondi reeglitega punktis 3.3.

Võlakirjaportfelli moodustamisel järgime järgmisi reegleid:

  • Võlakirjade hajutamine riikide/regioonide kaupa: 40% USA ja Kanada, 30% Euroopa (EL), 30% Aasia (Jaapan, Lõuna-Korea, India, Indoneesia, Hiina). Antud jaotuse % on toodud indikatiivsena. Täpsema jaotuse leiab fondi igakuistes teadaannetes, Fact Sheets’ides.
  • Hajutamine sektorite kaupa (näiteks: 15% energeetika, 15% pangandus/finants, 15% tööstuskompleks, 10% masinaehitus, metalli, vase, alumiiniumi tootmine, 10% tarbijasektor, 15% IT ja tehisintellekt, 10% mikrokiipide tootmine, 10% kommunaalteenused). Antud jaotuse % on toodud indikatiivsena. Täpsem jaotus on alati toodud fondi igakuistes teadaannetes, Fact Sheets’ides.

Seega vähendame järsult riske piirkondlikes, valdkondlikes ja valuutasektorites. Samuti valitakse portfelli kõrgema reitinguga võlakirjad. Reiting B3/B- (Moodys/SP) on märgitud kui madalaim piir, millega võlakirja saab portfelli lisada.

Erinevaid tuletisinstrumente kasutatakse fondis ainult riskide maandamise/vähendamise eesmärgil.

Valuutariske võidakse hajutada/maandada valuuta tuletislepingute EUR/USD ja indeksoptsioonide XDE-ga. Hinna ja intressiriskide maandamiseks saame kasutada võlakirjade tuletislepinguid (ZN, ZF, ZT) ja nende optsioone, samuti võlakirjade ETF-ide (IEF, HYG, JNK, IEAC(EUR)) ja nende tuletisinstrumentide ostmist või lühikeseks müüki.

Meie hinnangul on fondi riskitase 3-4 ühikut (skaalal 1 kuni 7, kus 1 on madalaim ja 7 kõrgeim riskitase). Ehk riskitase 4 on keskmine või veidi alla keskmise risk. Täpsem riskitase määratakse esimese tegutsemisaasta jooksul.

 

Kas fondi varad võivad järsult väheneda ja miks?

Tuleb märkida, et tavalistes turutsüklites on võlakirjad vähe altid hinnakõikumistele ja vastavalt sellele peaks fondi tootluskõver olema stabiilsem. Majanduskriiside või börsikrahhide ajal, mil kõik varaklassid langevad, võivad aga ka ettevõtete võlakirjade hinnad langeda. Sellest lähtuvalt võivad väheneda ka fondi varad, kuna fond arvestab oma varade (võlakirjade) jooksvaid turuhindu (mark-to-market).

Sõltumata sellest, millise väärtusega võlakirjad kaubeldakse (isegi kui 10-20% jääb alla selle nimiväärtuse), on võlakirja kehtivusaja lõppedes emitent kohustub tasuma selle nimiväärtuse omanikule täies ulatuses.

Investor peab arvestama, et kui ta lahkub fondist enne võlakirja aegumist, siis võtab (fikseerib) võlakirja väärtuse kõikumisest saadud kahju. Seetõttu fondil on olemas soovitatav investeerimisperiood.

Samas on kriisi või börsikrahhi aeg olla soodne odavnenud võlakirjade ostmiseks ja seeläbi teenida suuremat intressitulu. Võlakirjad lunastatakse nimiväärtusega 100% lunastuskuupäeval, erinevalt aktsiatest, mille hind on ettearvamatu.

 

FB Corporate Bond Fund avaldab igal kuul järgmised andmed, millele investoritel tasub tähelepanu pöörata:

  • Portfelli tootlus (ühes kuus) – Fondi tootlus saadud võlakirjade ja kupongide väärtuse muutusest. Tootlus võib olla kas positiivne või negatiivne.
  • Keskmine kupong – keskmine fikseeritud intressitulu aastas, mida fond võlakirjadelt saab
  • Keskmine kaubeldav intress – võlakirja keskmine intressitulu, mis arvestab võlakirja turuväärtust
  • Keskmine intress lunastamiseni (YTM) – keskmine intressitulu, mida fond saab, kui ta hoiab võlakirja lunastustähtajani (võttes arvesse võlakirja ostu- ja lunastamiskulu ning fikseeritud aastaintressi)
  • Keskmine lunastustähtaeg – fondi portfellis olevate võlakirjade keskmine kestus
  • FBCBF osaku indikatiivne intressitulu (Tootlus) – fondiaktsionäri orienteeruv tulu, mida ta saab 2 korda aastas intressimaksena.

 

Millised on FB ettevõtete võlakirjafondi eelised?

  • Fond maksab kaks korda aastas välja kuni 50% saadud kupongitulust, ülejäänu reinvesteeritakse. Intressimaksed tehakse 15. juunil ja 15. detsembril või nende kuupäevade järgmisel tööpäeval.
  • Fondi madal sisenemislävi – 10 000 eurot (investeeringusummad võivad olla suuremad, kuid peavad olema 1000 euro kordsed).
  • Eesti/Euroopa üks madalamaid haldustasusid 0,79% aastas.
  • Fondi hea likviidsus, mis võimaldab investoritel kord kuus siseneda/väljuda.
  • Fondi portfelli väga lai hajutamine kõrge turureitinguga riikide, sektorite, valuutade ja emitentide lõikes.
  • Fondi kuuluvad ka Eesti kohalike emitentide võlakirjad.
  • Fond toob investori üldisesse investeerimisportfelli rohkem stabiilsust (stabiilset prognoositavat tulu).

 

Vastutusest loobumine Käesolevas kirjas olevad materjalid ja arvud on üksnes viitamiseks ning neile ei tohiks investeerimisotsuste tegemisel tugineda. Enne selle materjaliga tegutsemist mõelge, kas see sobib teie konkreetsetele asjaoludele, ja vajadusel küsige nõu spetsialistilt. Peame Teid teavitama, et FB Ettevõtete Võlakirjafondi tootlus ja selles kirjas mainitud arvud ei garanteeri ega luba fondi tootlust tulevikus. Investeeringud fondi võivad tuua nii kasumit kui kahjumit. Investeeringute tootlus sõltub muutustest finantsturgudel ning sellega kaasnevad investeerimisriskid võtab alati enda kanda investor. Investeerimisriski võtmine on kulu, mida investor kannab investeeringutootluses osalemise eest.